Kaks esimest tööpäeva check-in'is selja taga. Olen väga rahul. See on küll palju keerulisem, peab hästi palju asju jälgima, kui ei jälgi, siis on pahasti. Olen paar asja kahe silma vahelt läbi lasknud, aga siiani on kõik okei. Töökaaslased on lahedad, hästi sõbralikud ja igati toredad, vähemalt need, keda siiani olen kohanud. Graafik on ka päris okei, 4 tööl, 2 vaba...ja 4 öösel tööle minna pole üldse hull. Aeg liigub ka kiiresti, mitte ei veni. Nii et jah, olen rahul.
Ja ongi, kõik on superluks, mul pole midagi mille üle kurta saaks.
Kuid siiski, viimasel ajal on jälle neid endasse vaatamise hetki palju olnud. Ja palju mõtlemist, mis ma olen ja mis ma tahan olla ja mis minust saab. Ma ei oska end kuidagi defineerida, mitte mingite kriteeriumite alus, kõigele on vastuväide. Ekstsentrik on siiani ainus, mis pähe tuleb, milleks end nimetada. Ma vihkan seda, et ma suitsetan, ma armastan suitsetamist ja ei tea mitu sellist bipolaarset väidet ma veel tuua suudan. Aga ma ei kurda selle üle. Ma ei tea, kas see on hea või halb märk. Kas ma olen kasvanud suureks või kasvanud tundetuks?
Hiljuti mõtlesin, kui palju on olnud neid neiudsid, kes on mulle kunagi nii väga meeldinud, et ma armuvalus piinlen ja olen nii, nagu ma olen. Ma ei osanud neid kokku lugeda. Kui ma varem sain korvi ja selle pärast eriti pikalt eriti rivist väljas olin, siis ma miskipärast tean nüüd, et ma suudan põrumisi palju kergemalt võtta. Ma tean täpselt, et siiani olen ma veel elus, nii et elu läheb edasi. Aga jällegi, olen ma suur või tüdinud ja tundetu? Ma loodan, et need pole sünonüümid.
See jutt ei ole selle pärast, et midagi oleks taas eraelus viltu läinud. Ei ole. Või noh...mitte rohkem kui tavaliselt. Aga lihtsalt, ma olen natukene häiritud oma rõõmsast ja muretust olekust, mis mul päris pikalt nüüd olnud on. Ei oska olla kuidagi, otsin probleeme endale/endas.
Rääkides millest...minus pole vist enam kübekestki tahtejõudu järel. Mul on miljon ideed ja mõtet. Kõige suurem teostus on aga see, et ma kirjutan nad üles, et ma ei unustaks neid teha. Aga ma ei tee neid kunagi. Kuid ka see ei häiri mind.
Mind häirib, et mind midagi ei häiri.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar