Aastavahetus möödus Pärnus. Manni korteris. Startisime Peediga 31. päeval, kalle Ford Econolone bussiga. Väga spets auto, ruumi nii palju, et asu või elama sinna. Sihiks Tallinn-Tartu-Pärnu. Tartus võtsime peale Kaisa ja Liisi, käisime Maailmas söömas, šoppasime kaubamajas ja suundusime Pärnusse. Bussi lähituledel ja kaugtuledel ei olnud mingisugust vahet, õnneks sattusime mingi bussi taha, mis sõitis Pärnusse, nii et me ei eksinud ära , ei saanud surma ja üldse läks kõik ilusasti. Pärnusse jõudest leidsime korterist Marju ja Marii, mõlemad veidi svipsis juba omadega. Kohe varsti jõudsid ka Enrico ja Marko ja pidu võis alata. Mina olin muidugi intelligentne ja jõin õlut ja veini. Siis veidi Dr.Pepperit. Tantsisime, jõime, tellisime Steffanist pitsat, käisin Manniga jalutamas ja alksi toomas ja siis oli aeg nii kaugel, et välja minna. Peet lasi rakette, meie jõime šampat, pritsisime üksteist sellega j vaatasime ilutulestikku. Siis eraldusin ma koos Kaisaga, läksime Keitile külla, kes ka Pärnus situeerus tol hetkel. Soovisime head uut ja seejärel ekslesime Manni juurde tagasi. Ja, tark nagu ma olen, hakkasin tekiilat jooma. Igatahes...mis edasi sai... What happens in Pärnu, stays in Pärnu.
Igatahes...üks hetk läksin ma välja suitsule, helistasin Moonikale ja väsisin ära, läksin bussi magama. Miko ja Liis tulid ka. Panime puhurid tööle, et sooja saaks. Kell 6 oli mul elukülm, kobistasin välja ja läksin tuppa magama. Ärkasin mingi suht 11.30 vms. Ikka veel purjus. Ideeliselt oleks tahtnud kohe varsti Tallinna poole tagasi sõitma hakata, aga jah...konditsioon ei lubanud. Läksin auto juurde, et oma telefon jms asjad selat ära tuua. Miko ja Liis olid autos, uksed ei käinud lahti. Igatahes...lõpuks saime uksed lahti...aga tuli välja, et bussil on aku täiesti tühi nendest puhuritest. Marii vanemad tulid, tõid alkomeetri (mis arvatavasti valetas) ja kutsusid mingi sõbra appi, kes meie auto ilusasti jälle käima sai. Mõnus. Niisiis lebotasime ja koristasime ja niisama lällasime, kuni Mann ja Enrico ja Marii tagasi jõudsid linna pealt. Siis käisime Sam'i juures burxi võtmas ja kobisime Tallinna poole. Märjamaa Statolis tegime peatuse, Marko ostis 14 õlle, ma võtsin kohvi ja siis sõitsime edasi. Viisime Saku rahva koju ära ja siis Liisi ja Kaisa ka. Ning siis bussiga tagasi Patikale. Ja isa tõi mind koju. Väga spets ja mõnus ja üldse igati hea variant oli see aastavahetus. Aga järgmine aasta paremini.
Täna magasin 13'ni, ei ajanud end voodist välja vaid vaatasin Dylan Moran'i Monster stand'up'i. Youtubetage ja vaadake ära, nii hea ei saa olla. "Men have sex BECAUSE we have headaches" Brilliant lihtsalt.
Uus aasta...see aasta ma ei teinudki mingeid lubadusi, las ta jääb. I don't have to live up to anything this year. Aga igast toredaid mõtteid on küll.
Ma tahaks oma korterit. Väike, hubane ja igati minu moodi. Mul oleks klaver (sest ma tõsiselt plaanin õppida klaverit mängima) ja mu paar kitarri ja väike kamin. Ja maja ees seisaks üks E36 BMW (selle ma kavatsen tegelikult veel selle aastanumbri sees endale hankida ka). Ja ma elaks S'iga koos. Ja see oleks täiuslik. Coffee and sigarettes for breakfast ja ülejäänud päev oleks lihtsalt...olemine. Ajaks juttu, vaataks häid filme, mängiks klaverit ja kitarri ja laulaks ja vahepeal teeks midagi lihtsat ja kiiret süüa ja jooks tohutus koguses roosat veini ja õlut ja siis üks hetk lihtsalt vajuks voodisse ja teaks, et homne päev tuleb sama hea või parem. Kõik oleks perfect...mingi lahe töökoht võiks ka olla, mis provide'iks hullult rahhi, et mugavalt ära elada, aga kus ma ei peaks palju käima. We can dream and I'm still dreaming.
Mingeid plaane pole mõtet teha.
Que sera, sera.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar