Eriti fucked up nädal on olnud. Ütleks, et lausa fucked up kuu. See faking aasta on SITASTI alanud!
Ühesõnaga, lisaks eelmisetele äbrisseastumistesse sain nüüd ka oma esimese hoiatuse. Punase tule alt läbi. No palun vabandust küll...oli jah minu süü, ning jah, ma ei peaks vinguma, sest ma ei saanud ju reaalselt karistada. Aga oli nüüd seda vaja siis? Pole vähe veel seda janti?
Mnjah...see selleks. Reedene Carolini sünnipäev oli tore. Kainena ja suitsuvabalt.
Laupäev oli aga jällegi midagi erakordset. Tulen koju, suht koerailmaga, loodan, et nüüd teen tule alla ja istun sooja teetassiga teki alla ja vaatan filmi. HUI!
Mul on kodus ka koerailm. Laest tilgub vett. Ja ma elan KURADI ESIMESEL KORRUSEL! Einoh...igati normaalne. Kõik kausid ja anumad, mis majas leidusid, läksid mööda korterit laiali strateegilistesse kohtadesse. Ja katsu sa magama jääda, kui sul laest tilkuv vesi vastu plastmassi, klaasi ja metalli mingit neetud trianglit mängib. Ma ei imesta enam millegi üle.
Saaks see jama läbi ükskord juba, tuleks aprill ja kaoks kus kurat siit.
Närvid on suht pekkis ja nõme asi selle juures on see, et mentaalne pool hakkab füüsilisele mõju avaldama. Mõistusega saaks ma veel hakkama, aga see, et ma lihtsalt koguaeg väsinud, ebaterve ja igasuguste muude hädade küüsis olen, see häirib. Ja väga. Sitta kah, meil on nagunii vaid 4-5 aastat jäänud, niiet see poleks just liiga suur kaotus.
Positiivne on see, et ma olen olnud suht nädala aega straight edge, ei suitsu, ei alksi, ei drooge (mitte,et ma varem nendega sinapeal oleks olnud,aga jah...). Ja veel see, et mul on mingi lootus endale märtsi paiku üürikorter saada. Täitsa endale. Kui keegi ei taha just kampa lüüa. Elan suve ära, siis vaatan, mis edasi saab. Eeldusel muidugi, et ma nii kaua elan. Elu on päris ägedaid vingerpusse välja mõelnud jälle mulle. Aitäh, oligi juba igav.
Veidi filmikriitikat (aega on mul viimasel ajal kohe üleliia olnud):
I Am Legend - Igav, ei jää millestki ilma, kui ei näe.
The Heartbreak Kid - Mitte liiga hea, aga vaatamist väärt. Nalja saab. Aga ainult nii palju, kui üks Ben Stilleriga film üldse võimaldab.
The Wedding Daze - Hea, naljakas ja suht ägeda kontseptsiooniga. Paras annus häid nalju. Aga noh...filmis, kus mängib Jason Biggs, ootad sa kogu aeg seda hetke, mil tal püksid maas on ja pirukas meheau otsas.
American Gangster - Täesti hea. Grande. Kuigi jah...selline film, mida peaks üks kord aastas sügisõhtuti Kanal 2'es näidatama. Rohkem ei kannataks.
Wake me up, when June begins, palun. Senimaani peaks mingi do-not-disturb-bling-bling asjanduse endale kaela riputama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar