Kirjand oli 26.aprill. Valisin teemaks "Virtuaalsed inimsuhted", kirjutasin mingi 4h ja tulin tulema. Ma loodan ehk mingit 60-70 punkti saada, kuigi ma ei usu, et see väga hea kirjand oli. Mis seal ikka. Siis läksime Tamsallu Kaisa juurde kirjandit tähistama. Mul oli üle kuu aja võimalus end täis juua. Tegin seda. Ärkasin hommikul peavaluga ja otsustasin, et ma ikka ei taha ja ei viitsi enam juua. Selle faasiga on vist lõpp, ma loodan igatahes. Nagu ei tõmba enam. Mis teha.
Kolmapäeval käisin inka konsultatsioonis, pärast seda jalutasin Riina ja Dianaga Kalamajja. See pole enam see, mis see oli eelmine suvi, mis teha. Inimesed muutuvad, maailm muutub. Aga ma ei tea, kas paremaks või halvemaks. Igatahes see oli ka ühe faasi lõpp. Kahju, kurb, aga ju siis on nii parem.
Edasi Kata sünnipäevale, istusin Dorisega mingi 4h aias ja rääkisin juttu. Kulla oli vahepeal ja ka muid inimesi. Üks hetk oli tarvis Annat kantseldada, päris hirmus. Aga jah, tore oli. Mingi 3 paiku viisin Dorise koju ja läksin ka ise. Ma üldse veedan viimasel ajal Dorisega palju aega. Loodetavasti mitte nii palju, et see ebatervislikuks muutuks.
Ja nii need päevad lähevad.
Eile oli inka eksam. See oli paras löök näkku, pidi olema mu päästerõngas, mis eksamitulemuste taset tõstab ja ülikooli sisse aitab. Aga ei, muidugi keerati kokku eriti raske eksam. Kui see on minu jaoks raske, siis see tõesti on raske. Mis seda ikka taga nutta. Ma usun vast, et mul on järgmine aasta vaba. Teen midagi konstruktiivset või lasen lihtsalt sel minna. Või käin väes. Või saan ikkagi ülikooli sisse. Mida iganes, tuleb kõik, mis tulema peab.
Suht down tuju on. Midagi nagu pole halvasti, aga samas ka hästi mitte. Suitsetamisega on jama, see röövib nii palju raha, ma ei taha tegelikult suitsetada, aga praeguseks olen ma juba nii reaalselt sõltuvuses, et ma ei saa seda just liiga hästi maha jätta. Kurb, aga ainult ise olen süüdi. Ma ei tea, kas ma üldse tahangi seda praegu maha jätta. Hakkab jah tervisele, aga samas rahustab veidi, pakub mulle tegevust, kui ma ei joo ja noh...tavapärane saamatu mahajätja jutt. Kuigi jah, praegu vast ei jäta ikkagi seda. Ehk oleks arukas mõte pärast lõpetamist mingeid abivahendeid otsida ja siis nende abil üritada. Kes teab. Elame, näeme.
You know what they say about women and trams? There's plenty of them in the sea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar