Head uut aastat!
Aga uue aastani ma jõuan veidi hiljem. Viimati olin tööl 27'nda öösel, pärast seda pöördusin tagasi oma nocturnal elustiili juurde, neljani väljas, kolmeni unes jne. Iseenesest päris tore, ei joonud, käisin lihtsalt sõpradega ringi ja võtsin nende vaheajast viimast.
Aga algusest: reede. Läksin Janne juurde, kus olid juba Anna ja Luca ja Marielle. Teised jõid veidi, ma tsillisin niisama, mängisin kitarri ja Annaga koos laulsime. Siis läksime Annaga Hunti ja saime Anna-Liisaga kokku. Hundi ees olid eriti mälus Downhill ja Noska jms seltskond. Ja ka René Köster koos mingite sõbrannadega (Anna teadis Renéd). Mingi hetk hakkas Downhill René kallal vigisema et ta on pede ja sõimas teda pikalt ning eesli järjepidevusega. René sõbrannadele viskas see kopa eete varsti ja nad hakkasid Downhilli sõimama, mille peale too läks väga närvi ja tahtis väga kakelda. Ma hoidsin teda tagasi ja rahustasin, aga ta oli lihtsalt nii mälus, et ta ei saanud midagi aru. Ja kõige parem: hoian seal Downhilli kinni ja äkki näen kedagi väga-väga ilusat. Üks René sõbrannadest, selline veidi gootikas, mustade juustega meeletult ilus tüdruk. Ja siis ma seal blokkisingi Downhilli ja ise silmanurgast piidlesin seda tütarlast. Kui Toomet lõpuks Downi minema vedasi, siis oli see tüdruk juba kadunud, nii et mul ei õnnestunud minna juttu tegema. Aga jah, läksime edasi Patrickusse, Anna sattus Mihkliga kokku, Marielle lõhkus alkopudelid ära ja kõik läksid koju. Ma viisin Anna-Liisa koju ära ja läksin ise ka magama ära.
Järgmine päev umbes sama sats, ainult et palju rahulikum. Kuna see ilus tüdruk mulle ikka rahu ei andnud, siis ma igati uurisin kõikjalt, mis ta nimi võiks olla. Olime taas hundis, René tuli ka sinna ja Anna sai siis selle tütarlapse nime teada (aitäh,Anna). Läksin koju jälle mingi hetk keset ööd. Järgmine päev leidis Anna selle tüdruku ka orkutist üles (sest ma ise ei suutnud seda) ja ma siis võtsin julguse kokku ning käitusin nagu mingi stalker-ish Pedro: skräppisin talle midagi à la "Tere, ma olin see kes reedel seda homofoobi tagasi hoidis. Ma olin väga stalker ja uurisin su nime välja, sest sa jäid mulle silma. Kas sa tahaks minna ehk malet mängima?" (kuna mu high intelligents jagas ära, et tütarlapsele meeldib male). Ja noh, ta vastas, et "Ha-ha, Pedro. Aga lähme jah". Ja nüüd siis ongi, mingi hetk saame loodetavasti kokku ja eks siis näeb edasi. Ta on välimuselt väga ilus tüdruk, loodame, et ta iseloomult sama kena on. Paljud ei ole, ma tean juba väga hästi.
Siis olid vahepeal lihtsalt mingid suvalised päevad suvalisi asju tehes. Ja siis tuli 31.detsember. Ma pidin alguses Tartusse minema, aga kuna mu rahaline seis seda ei lubanud ja Marju ja teised olid kõik kusagil mööda eestit laiali, siis otsustasin Tallinnasse jääda. Toometi pool pidi pidu olema, aga sinna ei läinud vist väga keegi ,kõik otsustasid Nõmmele Kannelmäe juurde minna, mina sinna ronida ei viitsinud. Läksin Janne poole, koos Anna, Luca ja Mariellega, ostsin enne endale 7 õlut. Hakkasime neid vaikselt lahendama, teised otsustasid klubisse minna. Ma läksin saiakast läbi, võtsin koos Kärdi, Kaisa ja Kristiniga raekoja platsil uue aasta vastu ja siis nägin veele Kärti ja Angit ja Aiket ja paljusid teisi. Edasi liikusin Protesti, soovisin sealsele rahvale head uut ja siis olin seal vahelduva eduga hommikul 7'ni. Vahepeal käis sealt mu algne seltskond läbi, sain ühe täitsa toreda Madeleyniga tuttavaks (juba nime eest annaks 10 punkti), tantsisin Ailiga veidi ja siis läksin Annaga koos takso peale. Anna läks Janne juurde, mina koju. Taksojuht nööris 150, aga ülipohh.
Ärkasin täna üles umbes 11.20, sain Katjalt sõnumi, et ta jäi rongist maha ja saame alles kell 16 kokku. Magasin veel veidi, ärkasin, koristasin, läksin linna ja võtsin Katja peale ning tulime minu juurde filme vaatama. Tema on vist ainuke inimene, kellega koos on lihtsalt ideaalne vanu õudukaid vaadata, ta hindab neid umbes sama palju, kui mina. Vaatasime "The house on haunted hill (1959)", "Frankenstein (1931)" ja "The Wolf-Man (1941)". Viimase poole pealt tüdinesime ära veidi, panime Nouvelle Vague'i "Bela Lugosi's Dead" mängima ja filmi tummaks. See sobis eriti lahedalt kokku ideaalne. Siis me lihtsalt kuulasime muusikat ja mängisime surnuid ja vampiire ja rääkisime igasugustest asjadest. Katja ütles, et mu korter on okei, aga kuna ta nii tühi on, siis see on ka päris creepy. See oli lihtsalt üks toredamaid õhtuid, mis mul kunagi olnud on. Katja on ikka üks väga veider ja imelik tüdruk, kuid ta on seda nii siiralt ja sundimatult, et see on lihtsalt äge. Ma hoian teda kaua enda lähedal, luba. Lõpuks viisin Katja kesklinna, läksin ise maale ja tulin linna ja lähen kohe magama. Mõtlesin, et täidaks oma blogi, ennu kui ma pooled asjad unustan.
2008 oli hea, aga 2009 tuleb parem. Raudselt tuleb
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar