pühapäev, 12. aprill 2009

It's times like these when you learn to live again

Väga veider ja hea on jälle olnud.
Kevad on täies hoos, soojeneb iga päevaga ja viimsed lumelaigud on kadunud. Ja inimesed on elavamad ja õhtud pikemad ja suvi juba lehvitab.

Reedel käisin Mia sünnipäeval. Kohvicumis oli tore, sealt edasi Moona ja Kristiini soolaleivale. See oli maikapidu, fakt mille ma olin unustanud. Sain selga Kristiini rohelise discomaika, jätsin oma märgi maha ja sõitsin Polümeri. Kõik olid otsustanud, et seal on jama ja läksime edasi club 360'sse. Seal oli veider olla. Olin mõnda aega seal ja seejärel neelasin oma uhkuse alla ning läksin Levikasse Anna ja Jannega juttu puhuma. Seal lõpetanud, tagasi Polümeri juurde, viisin Mia koju ära ja korraks Protesti. Otsustasime Taaviga osse mängida ja panime Narva maanteel joonele. Alguses rebis Taavi eest ära aga lõpuks võitsin umbes ühe autopikkusega. 110 oli sees. Järgmine öö nägin sealsamas mente. Vedas. Need naljad ei lõppe hästi, kindel.

Eile olin võrdlemisi rahulik. Käisin maal ja lasin juukseid lõigata. Mul on nüüd hari peas. Rääkisin vanaemaga esivanematest ja sain päris palju teada. Nad on ikka väga hulle asju läbi teinud, mul pole mingit õigust enam kunagi vigiseda et elu on raske või keeruline. Õhtul sain Marju, Kolli ja Anttiga kokku, siis käisin Triinu pool, rääkisime Triinu ja Kadriga juttu. Korra Protestist läbi ja koju ära.

Ning tänane...oeh. Ärkasin kahe paiku. Kuuest sain Miaga kokku, jalutasime Nõmme metsas. Ja mujalgi. Igatahes, viisin 9 paiku Mia koju ära ning nüüd olen ise ka kodus. Vaatan esmakordselt ära "Breakfast at Tiffany's" ja vajun väga heasse unne.
Tänane oli väga kosutav, ma ei mäleta viimast korda (või kas üldse) mil ma kellegagi looduses käisin.
Kevad on südames.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

miks mitte:)