Palju rohkem on asju, millega ma rahul ei ole.
Ma olen rahutu jälle...pidevalt on tunne,nagu peaks midagi tegema, kuid tegelikult mul pole väga mingeid kohustusi. Või noh...ei olegi. Ülikooli pärast pole ka tarvis muretseda, kõik on siiani ilusti tehtud ja suuremad asjad on alles mägede taga ning ma nii ehk naa ei saa nendega hetkel veel tegeleda. Aga kohe on esimene poolsemester läbi. Kahu loengud lõppevad ära, mis on päris mage. Aga siis on mu esmaspäevad täiesti vabad ja neljapäevad pole enam hektilised.
Ja mul on abiratta tunne. See on kõige ideaalsem viis, kuidas seda seletada.
Tõusud ja mõõnad, tõusud ja mõõnad....
Huvitav, kas merel ka sellest kõrini on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar