esmaspäev, 24. märts 2008

Bang bang, she shot me down, bang bang, I hit the ground, bang bang, That awful sound, bang bang, my baby shot me down.

Ma peaks oma blogi tihedamini täitma...vahepeal on palju asju juhtunud, kui mu mälu, see on tuhmunud.

Vaheaja säravamad hetked:
Esmaspäeval otsustasime, et sõidame järgmine päev Tartusse. Enne seda istusime ansamblikas ja mängisime Erich Kriegeri hitti "Naised on hullud" umbes poolteist tundi. Ja siis istusime Hundis ja lugesime läbi 22 lehekülge surnud beebi nalju.

Teisipäeval läksin maale, võtsin Audi, tankisin täis ja läksin Gagi hoovi poistele järele. Koll, Palo ja Markus istusid sisse, läksime Rimisse, nad võtsid kolme peale kohvri õlut (mille nad kolmekesi teel ära jõid) ja startisime Tartu poole. Tee peal tuli kuldne lause: "kihutame spidoka putsi", 4 pissipeatust (mis olid kõik päris põnevad. Markus ütles jälle Riina kohta sitasti ja ma käskisin tal vait jääda. Ma ikka ei suuda seda välja kannatada. 19 päeva veel ja siis mul ei ole kohustust temaga 5 päeva nädalas koos veeta. Tartus läksime Pedevantsi poolt läbi, siis burxi sööma. Pitsapoes olid mu elu kõige suuremad ja maitsvamad burgerid ja seda vaid 27.90.- eest. Võtsime õlut ja läksime Pedeka poole. Parkisin auto ära ja avasin esimese õlle. Mängisime lauajalkat, vaatasime Drawn Togetherit ja läksime linna. Istusime Observatooriumi juurde ja libistasime jooki. Ma otsustasin kanget võtta, ostsin Gin'i ja toonikut ja (olude sunnil) jõin seda šokolaadipudingu topsist. Väga pikantne. Raido ja Kaur ja Paks ja Eri ja paljud muud ühinesid ka meiega. Siis hakkas külm ja läksime Zavoodi, mis on Tartu levika kohta ülitimm koht. Võtsime seal veidi, siis uuesti burxi järele. Burxe polnud, võtsin ühe pitsa, õlleviinereid, õlut, Pringleseid jms ajuvaba janti. Ja siis koju ja magama. Magasin põrandal magamiskotis ja Pedevantsi koer häiris mind.

Kolmapäeval:
ärkasin esimesena üles, olemine oli hea, läksin rongijaama. Sain Siretiga kokku ja nägin ka paljusid teisi,kes olid rongiga TÜ lahtiste uste päevale tulnud. Otsisime Siretiga mõnda kohvikut ja maandusime Wernerisse vms nimega kohta. Sõime kooki,jõime kohvi ja rääkisime juttu. Tore oli. Siis läks Siret oma asju ajama, ma sain Kolliga kokku ja läksime romanistika loengusse. Suht igav oli, midagi liiga tarka ei räägitud. Siis läksime Pedeka juurde jälle, võtsime õlli ja foodi ja mängisime ilgelt kaua lauajalkat, tore oli. Õhtul jälle linna. Vahepeal nägime Kaisat ja Carolinat, Downhilli ja Henryt ja mina nägin Kätlinit (keda ma näen suht täpselt aastaste intervallidega), sõime pitsat ja liikusime Maailma. Sealt edasi Diana õe korterisse ja sealt taas Pedeka juurde, pidevalt õlli libistades. Vahepeal leidsime poest Mägra õlut, see oli huvitav. Siis olime veidi seal, kogusime seltskonda ja liikusime linna. Läksime Illusioni, seal oli ilge trügimine juba järjekorras, Koll otsustas, et ei viitsi seal olla. Ma ootasin järjekorra ära ja otsustasin just enne ust, et ei viitsi ikka. Tulin ära ja põrkasin kokku härra Anatoli Jermakoviga, (a.k.a Pirokunniga). Rääkisin temaga mingi 10 min juttu, andsin talle raha. Täiesti hull mees see ikka. Ja siis kohtusin juhuslikult Kaisa ja Kataga, läksime Zavoodi. Istusime seal veidi aega ja siis läksin koju Pedeka juurde.Magama.Seekord oli ka madrats mul.

Neljapäeval:
Ärkasime, käisime poes, ostsime süüa ja sõime. Olek oli ikka väga hea. Ja siis Võtsime Sandri ka peale ja hakkasime tagasi sõitma. Adaveres tegime peatuse, jäädvustasime oma reisi ka ühe ilusa pildiga ja siis tulime ilusasti tagasi. Viisin poiskad koju ära ja sõitsin koju. Nägin korra vanemaid ja läksin siis linna. Saiakas olid Marian, Anna ja Heli. Pärast tulid ka paljud vanad saiaka töötajad, maailma ilusaim tüdruk Doris ja veel mõned. Isegi Saiaka omanik Vello oma naisega kommenteerisid mu õllejoomist: "Selle ajaga, kui meie siin olime, on tal juba 5 või 6 õlu ja ta on ikka korralik, suudab rääkida korralikult ja ei lälla ringi." Kaunis. Liikusime edasi Patricusse ja siis Hunti. Palju õlut ja ei jäänud liiga purju omadega ja siis koju magama.

Reede:
Hommikul ärkasin, olek hea, ootasin mingi 15ni ja siis maale. Viisin ka Peedi koju ära. Olin maal. Vend oli 6nda klassi kolmanda veerandi Inglise keele, loodusõpetuse ja matemaatika kahe saanud, emal närvid jumala läbi. Eriti nõme. Õhtul tõi isa linna tagasi, sain linnas Marju, Kaarli ja Anttiga kokku, ostsin 10 õlut ja läksime Rantšosse,kus oli pidu. Pummeldasime seal, sain Pärtlilt ühe korraliku headbutt'i ja läksime linna, Hundis tegime veel õlle veidi, Pärtel lõpetas õhtu. Tõmbas mu laudadele otsa, nii et paljud õlleklaasid läksid ümber ja purunesid. Läksime Kolli, Antti ja Kaarliga restost läbi, võtsime süüa, Antti võttis ühe Saaremaa X'i ja läksime minu juurde. Saaremaa X kukkus mu põrandale, läksime magama.

Laupäev:
Hommikul jälle hea olla. Saatsin poisid ära ja jäin ise koju. Vaatasin filme ja istusin niisama. Mõtlesin elu üle järele. Õhtul viisin Riina Saiakasse, istusime Mariani, Anna, Kärdi, Angi, Fränki jms inimestega lauas ja jõime kohvi. Teised tahtsid Krahli minna. Mul hakkas suht halb olla ja siis läksin saatsin Riina koju ja kadusin ise ka magama.

Pühapäeval:
Artur kutsus mind tööle. Vedasime Hando kontorist mööbli ära ja panime selle uuesti kokku. Terve päev läks ära, aga vähemalt teenisin selle pealt hea pooltuhat krooni. Tulin koju ja vaatasin Superstaari, panin kooliasjad valmis ja kadusin magama.

Täna esitasime koolis Erichu hiti "Naised on hullud". Püüdsin muidu ka tubli olla, aga noh...ajaloos väsisin ära ja matemaatikast ei saanud midagi aru.


Igatahes...kuidas mõjus mulle see hull nädal?
Mõjust halvasti mu rahakotile ja mulle endale. Mõtlesin pikalt, miks ma nii teen? Miks ma tuimestan oma meeli alkoholiga, miks mul seda vaja on. Lahenduse pakkusid neli inimest,kes kõik käskisid mul ennast armastama hakata. Neil on õigus. Ma ei salli ennast. Ma lausa jälestan ennast. Mul on enesehinnangu ja paljude muude asjadega probleeme. Mida ma ette võtan?
Ma tean, ma olen seda varem miljon korda öelnud, proovinud ja ebaõnnestunud. Aga nüüd on mul kindel siht silme ees. Ma jätan alkoholitarbimise maha. Lõplikult. Kõigepealt püüan selle nädala läbi saada. Siis kirjandini. Ja sealt töötan edasi. Suitsetamine hetkel jääb, kuid ma piiran ka seda. Alustasin juba eile. Eile 5, täna 4...ja loodetavasti jääb see mu viimaseks pakiks,kuid seda ma ei luba. Aga mul on taas olemas mingi plaan ja siht silme ees. Oleks ilus, kui need, kes seda asja siin loevad, mind veidi aitavad ja toetavad. Tuletavad mulle mu lubadust meelde ja aitavad mul ka sellest kinni pidada. Ma tean, et ma ei saa asju kontrolli all hoida, nagu ma arvasin. Ma tean. Aga ma tahan sellega hakkama saada. Ma pean. Mul on seda vaja.

Life is like a box of chocolates...

2 kommentaari:

Kiisik ütles ...

To the rescue!!!!

ütles ...

Yes, life is like a box of chocolates. You can either stare at the chocolate and whine and cry that it makes you fat, OR you can eat it and enjoy.