Everybody know umbrellas cost more in the rain

Ja jõudsingi siia! 

Kuigi, pean tunnistama, et tegin seda pigem eilsest intertsist, sest täna...täna ei juhtunud suurt midagi ja pole väga millestki rääkida. 

Homme aga peaks rohkem olema. Homme on tähtis koosolek kus mina ja Oliver peame veenma kogu meie gruppi selles, kus on meie tulevik. Juhul, kui me seda ei suuda... asjad lähevad hapuks. Arutasime seda Oliveriga täna pikalt ja laialt ja ma usun, et meil on me argumendid olemas ja me suudame need kohale viia. Edasine on juba omanike otsustada ja meie kätest väljas. Kuigi, mõlemal on selline tunne, et mida iganes meile ka ei pakutaks, kui see hetk peaks tulema, it's more trouble than it's worth. Ootame ikka vastust AdCash'ist ja hoiame näppe ristis. Surnud hobust ei ole mõtet järel vedada. Aga kõigest homme täpsemalt, kui asjad on selgunud. Praegu on peas lihtsalt üks virr-varr, kell on palju ja uni tikub silma. 

Kuid ma pean tunnistama, kas taaskohtumine blogimisega on tõesti niivõrd meeliülendav või ma olen kusagilt endale grafomaaniapisiku külge saanud. Sest lihtsalt praegu, enne magama minekut siia mõningaid ridu toksides ma tunnen, kuidas tänased ja homsed mured mu peast iga klahvivajutusega välja voolavad ja meel kergemaks muutub. Mõtete koondamine? Heade mõtete koondamine.

Ja homme on taaskord reede. Ja mul on väga kuri plaan see nädalavahetus mitte alluda provokatsioonidele, vaid jääda koduseks, end laupäeval välja magada ja siis teha mida iganes ma tahan. Ilma et peaks pead valutama või end halvasti tundma. Esialgne plaan on ehk laupäeval maale minna ja autot putitada, pisivead kõrvaldada, Märtsis on ülevaatus. Aga samas see võib oodata. Ehk on just õige mõte mitte midagi ette võtta ja teha seda, milleks tuju. Ja mu praegune tuju on suuresti muusikas..nii palju on teha, nii vähe on aega. Aga ma jõuan iga päevaga veidi rohkem tehtud ja hakkab tunduma, et ma ei peagi suureks kasvades neid unistusi täiesti maha matma. Eks näis. Igatahes nüüd hüüab padi juba mu nime ja unedemaa kutsub.

Kunagi, lapsena oli Vikerraadios unejutud. Ja need lõppesid alati selle lauluga:

Väikesed lapsed kõik magavad juba,
minagi magama jään.
Head ööd autod, kiisud ja tuba,
unes teid, unes teid kindlasti näen.

Kummalisel kombel, ikka veel mäletan. Ilusad mälestused. Suurena loodan unes näha ilusaid tüdrukuid. Head ööd!