Tähendab...ma avastasin, et ma pole ligi nädala ühtegi uut posti teinud. Seda viga annab parandada (kuigi...kui ma siia mingisuguse lolluse kokku keeran, siis teadke, et see on päikesepiste süü).
Üldiselt oli võrdlemisi tühi nädal...Korra nägin Triinut, paar korda Marjut ja Mariid ja üldiselt olen lihtsalt tööd rabanud. Marju andis mulle 2 raamatut: "Kellavärgiga apelsin" by Anthony Burgess ja "Arbuusisuhkrus" by Richard Brautigan. Alustasin esimesega...ääretult hea raamat. Ma olen varem Stanley Kubrick'u poolt tehtud ekraniseeringut näinud, aga nagu ikka, raamat on alati parem. Kuigi filmi nägemine aitab kujutlusvõimele osades kohtadest hullult kaasa. Ja kuna kogu raamat on kirjutatud nadsatis, siis miskipärast olen ma päris kindel, et see mulle mõneks ajaks päris sügavalt külge jääb. Niiet järgmine kord, kui ma joon vana head tšaajut moolokiga ning keegi mind toltšokkima peaks, siis ma haaran koheselt oma britva järele ja teen talle väikest draakat. Vot nii. Ühesõnaga, lugege seda raamatut...lugege üldse raamatuid, mitte ärge istuge reidis ja orkutis ja mingi imeliku poisi blogis.
Aga jah...neljapäeva õhtul tuli mulle, Riinale ja Dianale eriti hea mõte: läheme päevaks Aegnale! Mõeldud-tehtud. Jooksime Norde Centrumisse enne 23'e ja ostsime toidukaupa. Ja siis koju. Eile ärkasin siis kell 6.49, pakkisin asjad ja me asusime teele. Epp liitus ka meiegia ning mingi 8.30 olimegi Pirita sadamas. Ja seal oli väga palju inimesi veel, kes tahtsid kõik Aegnale. Riina pääses oma trügimisoskusega suht ette, kuigi erilist vahet ei olnud, peale võeti nagunii kõik (ehk siis u. 30 inimest lubatust rohkem). Tund aega sõitu sinna, siis ekslesime mööda saart ringi ja lõpuks jõudsime põhjaküljel olevasse eriti ilusasse randa. Nojaa...nii see läks..ujusime, päevitasime, lollitasime niisama (Riina tegi mu valge särgiga wet-T-shirt'i). Muidugi ei mõelnud mina sellele, et peaks mingit päikesekreemi vms kasutama. Ei...milleks-milleks?
Ja mingi kella 17 paiku hakkasime tagasi liikuma. Istusime suht kaua sealses välikohvikus, ma jõin ühe õltsi ja siidri (30.- mõlemad,röövimine) ja siis istusime rannas jälle lihtsalt. Ma lugesin oma raamatut...ja siis mingi aeg tuligi uuesti "Juku" peale minna. Nojah...seal sattusin ma istuma tunniks ajaks mootoriruumi luugi ette põrandale. Suht vastik. Kogu tee tagasitulles olid jõhkrad külmavärinad, maha tulles läksid need veel hullemaks. Õnneks viis Diana ema meid koju. Mingisugune tablett alla ja siis magama. Katsu sa aga magada, kui kõik su kehaosad on nii ära põlenud, et iga puudutus tundub, nagu oleks sulle 1000 nõela sinna paika lükatud.
Muidu oli see tripp jumala äge...kui jah, need neetud päikese piste ja -põletus välja arvata. Ehk läheb üle, ma ei taha homme tööl väga dum dum olla.
Mul on selline tunne, et ma lihtsalt ei tohi enam lõbutseda. Iga kord lõppeb see väga halvasti. Eelmine nv täielik mällar, see nv päikesepiste. Vaatame, mida Bossel mulle järgmiseks nv'ks pakkuda on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar