kolmapäev, 22. august 2007

Magic eye, sugar rushing, don't stop...

Jee! Ma sain eile oma iPod'i lõpuks kätte. Ma isegi ei mäleta, kaua ma seda ootasin...mingi kuu umbes kindlasti. Igatahes, nüüd on see siin ja ma tänan selle eest Erkit. Panin kõik oma 1509 laulu peale, lülitasin shuffle'i sisse ja kõndisin täna hästi aeglaselt tööle. Muusika on ikka nii ilus...ma ei või. Mis tuletab mulle meelde: kõik mu sõbrad, kes te väärt muusikat hindate, siis youtubege ja googledage:

Imogen Heap
Frou Frou
Regina Spektor
Suzanne Vega
Elliott Smith

Ma kindlasti täiendan seda listi veel mingi hetk. Ja mida ma näen, endalegi ootamatult on mu muusikamaitse jälle kardinaalselt teine. Ei mingit metalcore'i enam, üldse mingit metalit. Jälle selline tunne, et ma võin seda kuulata, aga see on nii tavaline juba. TBR'i EP'd tahan ikka ja konsadele lähen ka, aga minu iPod'i kõige karmim lugu on Korn - Here to stay. Mis pole üldsegi niiväga karm.Dammit, I changed again. Mis ma olen nüüd? Igatahes mitte hevikas, kaugel sellest. Isegi mentaliteet pole sama (kuigi ma pole 110% kindel, mis see mentaliteet selle hevirokkmuusika juures oli). Ootan huviga, mis tuleb järgmisena.

Ja täna....täna tuli sügis mu hinge. Hommik oli niiske, jahe ja tänavatel oli kerge udu. Sombune. Kuigi just seda ta veel mõned päevad tagasi olnud kuumalaine ajal tahtsingi ju. Aga mitte seda, et sellega koos sügis tuleks. Ja see sügis ei ole nagu iga sügis. Üldse ei ole. Pekki!
Igatahes...tehisvalgus selles hallis päevas mõjub nii võltsi ja rusuvana. Pigem oleks poolpimedas, teki all ja vaataks mingit head filmi. Diipi ja kurba (soovitage mõnda)!!!. Aga ei...ma istusin siin Niguliste/Kullassepa nurgapealses majas, esimesel korrusel, suurte klaasakende all nurgas ja kirjutan bloogi. Tahaks õudsalt jalutada praegu. Tänavad oleks tühjad ja õhk oleks jahe ja niiske ja ma kõnniksin kesklinnast bussijaama juurde, sealt piritale, sealt mustamäele ja sealt kalamajja. Ja nagu filmis, taustaks mängiks mingi kurb-kaunis muusika. Oehhh...
Aga see oleks kõik hästi nukker ja kuna praegu on mu elu 10'st punktist 7 (tavaliselt on 6, niiet praegu on midagi erilist), siis ei ole mul mingit põhjust kurvastada vaid peaks lihtsalt elu nautima. Ja just seda ma plaaningi teha, vaikselt ja rahulikult.

Homme...homme lähen ma Paidesse taaskord oma sõidueksamit tegema. Annaks jumal, et ma sellega seekord ka hakkama saaks. Nõme asi on see, et mul üks buss läheb 9.30 ja jõuab sinna 11.00 (3 tundi varem, kui mul tarvis) ja järgmine on 12.45 ja jõuab kohale 14.15 (15 min hiljem, kui mul tarvis)....niiet eks ma tutvun homme hea kolm tundi Paide linnaga...ega see mulle kahjuks ei tule. Niiet jah, hoidke kõik mulle pöialt homme.

M'nüüd siis lähen

2 kommentaari:

Laura ütles ...

Frou Frou avastasin ma enda jaoks juba 2 aastat tagasi, tõsiselt hea muusika.

Tauri ütles ...

Frou Frou oli Imogen Heap'i üks kõrvalprojekt...Niiet kuula Imogeni ka...ja on tõesti tõeliselt hea muusika.