Ma olen nagu päriselt-päriselt üliõnnelik. Nagu üks mu tore sõbranna ilusasti sõnu ritta pani, siis head-over-heels happy. Üle mõistuse. Nii hea tunne on. Mul on nii palju rõõmu ja ma tahaks sellest kõigile tükikese anda, et kõik tunneksid end nii hästi, kui mina end praegu tunnen. Ma juba olen kord selline... kui mul on debor, siis tahan ma ka teistele halba teha (kuigi kunagi ei tee seda) ja kui ma rõõmus olen... I want the whole world to sing along with me!
Ja seda kõike praktiliselt mitte millegi pärast. Ma mõtlen...mingit überkardinaalselt suurt muudatust nagu pole mu elus viimasel ajal olnud. Lihtsalt mõistan, et mul on ikka nii palju positiivset ja negatiivne on selle kõrval köömes. Ja see on nii hea tunne lihtsalt.
Igatahes...kruisisin 2 päeva autoga ringi, isa oli suht impressed, ei ole mu sõitmisel midagi viga. Nii et kui joppab, siis on järgmine nv auto minu käes. Jehuu!
Ja sõita on khuul...ma poleks kunagi arvanud, et ma sellest nii vaimustusse satun. Aga näed, sattusin.
Nõme pool on asjal see, et mu täditütar ütles end suguvõsast lahti (teades teda, siis ta oma sõnu ei söö)...ja seda jumala mõttetu asja pärast. Kurb. Mõned inimesed lihtsalt on niivõrd raske iseloomuga. Mu suguvõsa on ikka väga messed-up, fucked-up ja disfunctional. But hey... I love 'em! Olgu mis on, kõik on siiski lahendatav.
Ja praegu, kui mu näpuliigutustest klaviatuuril moodustuvad sõnad mu blogi, mängib kõrvalhoovis mingi ilgemat sorti ossitümm...ja ma isegi naudin seda. Sest kõik on nii häppi, et isegi halb muusika ja halb ilm ei suuda mu tuju rikkuda. Feeling ten feet tall and indestructible.
Inglise keel on nii ilus. Ja prantsuse keel ka. Kusjuures...ma avastasin, et Tartusse romanistikasse praktiliselt konkurssi ei olegi. Praktiliselt. Eksamid annavad 25% lävendist ja kohapealne test 50%. Ning see on suuline...Parfait, ou quoi?
Ma tahaks minna rohelisele aasale, ajada käed laiali ja karjuda, sest mul on tunne, et mu vaim, mu hing, mu olemus on hetkel nii suur: O. Aga mu keha vaid nii suur: o.
Ja kui ma seda kõike varsti välja ei lase, siis ma plahvatan. See oleks ilus plahvatus, sest mu seest tuleks niiiii palju rõõmu.
Lillelaps.
Õnnelik emolaps.
Laps.
1 kommentaar:
Kuidas sa küll oskad eimillestki nii õnnelikuks saada?
Tahaks ka.
Postita kommentaar