Ühesõnaga...hetkeseisuga olen vähemalt järgmise esmaspäevani haiguslehel. Antibiootikumid, närvikanalipõletik ja veel angiin. Nii haigeks ikka annab jääda. Ma pole kunagi varem olnud nii haige, et ma peaks endale kiirabi kutsuma. Mu kurk oli pea-aegu kinni paistetanud, kui ma eile oma lõunauinakult ärkasin. Täna käisin perearsti juures, sain antibiootikume ja muud juttu. Pmst kui mu angiin peaks kunagi selliselt kujul korduma, siis pean ma minema mingitele uuringutele ja laskma oma mandlid ära lõigata, sest tavaliselt ei tohiks angiin nii karmilt mõjuda. Vaatame, on ju ka hullemat juhtunud.
Ma loodan, et ma saan end nii korda, et end reedel vähemalt korraks välja ajada. Mul oleks seda vaja. Praegu olen ma end isoleerinud maale, eemale kõigest ja kõigist linnas. Paranen ja parandan. Täitsa hea on nii, tegelikult. Ma pole ju ligi 5 kuud oma pere juures elanud juba. Haige, kui kiirest aeg lendab. Alles ma käisin siitsamast iga hommik autoga koolis, võtsin enne Peedi peale jne, ning nüüd olen ma juba 5 kuud elanud üksi, nii, et ma pole siin ühtegi ööd veetnud (ma jätan endale vabaduse selles osas eksida, sest ma tõesti ei mäleta kõike). Aga siin ma nüüd olen.
Nägemiseni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar