Tundub et mu sobilik postitamissagedus on hetkel kord nädalas. Läheb nädal mööda ja tunnen taas seda sügelust, et peaks kätte võtma, maha istuma ja mõned asjad kirja panema. Here goes...
See nädal oli üldiselt suhteliselt uneventful - esmaspäeval tööle minnes olin kusagilt mingi üüratu nohu külge saanud. Ei teinud sellest väga välja, aga see sindrinahk ei läinud ära! Neljapäeva õhtul aga lõi ka palaviku üles ja kuna reedel oli üks üle keskmise tähtis kliendikohtumine, siis vedasin end ikka kohale. Tegin selle ära, siis veel veidi tööd ja tõmbasin päeva varakult kokku. Ja nädalavahetus möödus ravimise, lõunauinakute ja xboxi tähe all. Vahelduseks täiesti ideaalne närvide puhkamine - ei seadnud endale mingeid eesmärke, lihtsalt...olin, sõin, mängisin, magasin, vahtisin telekat ja nii tore oli. Muidugi, väljas on ilmad nii ilusaks läinud, et parema meelega oleks küll need päevad õues veetnud, kuid tundub et neid päevi tuleb aina juurde ja aina ilusamaid, nii et kui tervis korras, siis küll saab neid ka täiel rinnal nautida.
Küll aga... mul on veidi liblikad kõhus :)
Kõik sai alguse Tinder'ist, mida ma ikka veel vahelduva eduga kasutan. Esmane vaimustus on üle läinud, kuid jah. Igatahes...mingi hetk match'isin ma ühe tüdrukuga. Ma ei teinud sellest kolm päeva üldse välja sest noh...ausalt öeldes, piltidel oli piltilus tüdruk ja no ma ei tea. Mis ma siin ikka sipsin ja veel miljon ettekäänet ja vabandust iseendale. AGA! Ta lisainfo oli classic quote The Office'ist "Dunder Mifflin, this is Pam". Ja siis kolmapäeval mõtlesin et what the hell..mis on halvim, mis juhtuda saab? Ja kirjutasin talle, "What's up, Beesly?". Ja sealt edasi läksid asjad kuidagi väga sujuvalt ja lihtsalt...rääkisime õhtuti Tinderis, kõik oli kuidagi..easy ja mugav ja tore. Ja siis reedel...ma poetasin nii muuseas et ma olen telefoniga käpard ja kas ma võiks ehk ta Facebookist välja stalkida? Ja ta ütles et "too late, already there" :D. Hihihi....mingi ilus tüdruk ja salkib MIND? Pai-pai, mu ego. Ja siis me rääkisime...ja rääkisime ja rääkisime ja märkamatult olin ma hea 5h FB's istunud ja lihtsalt temaga lobisenud. Ja sama ka eile....
Ja mitte vaid seda, et ta nüüd ilus ja tore on ja Tauril on kohe liblikad. Ei ei. Mõned liblikad laperdavad kõhus ringi sest... talle meeldivad õudusfilmid ja zombied ja sama muusika, mis mulle ja vürtsine toit ja ta veedab õhtud kodus sarju vaadates ja ta töötab AdCash'is, kuhu ma kandideerisin ja vist ei saanud ja ta kasvas USAs ja...ja veel umbes miljon asja, millega me lihtsalt samadel seisukohtadel. Ja ma olen nagu väike plika, eks?
Tauri, võta kokku end, sa pole veel teda näinudki. Sul on veel tohutu hulk võimalusi midagi tuksi keerata :P Aga ei, tegelikult...ma saan ise ka aru, et ma olen veidi totu. Aga see on üle päris hulga aja pärsi tore tunne, tegelikult. Süüdistan kevadet, näiteks.
Nii et siis kuri plaan on nüüd lõpuks terveks saada (praegu on ikka veel veidi iffy olla)...ja siis neiu välja kutsuda. Ja vaadata, mis juhtub. Sest esialgu on päris hea tunne kõige osas.
Keep you posted, kallis päevik.
Ja Liis :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar